Soomaa, 2010seal metsas mitte lähedal. juba mitmendat ööd on hundid liikvel, jooksuaeg. ulgumine kostub kaugele, tuulevaikne ja külm aeg. kui kõht oli täis söödud (otseses mõttes), sai räätsad võetud ning tee läbi kottpimeda sihi võis alata. puisniidu poole, kus üleeelmisel päeval olla hundikari üle läinud ning kus hunti seal ulgu. lootsime tõsiselt vaikselt istudes kuulata seda imepärast loodusimet. aga ei, kurb. samas, teistpidi, kujutlus(võime) pärast seda aina kasvas ning janunes.
No comments:
Post a Comment