ridadevahelised sõnumid

detsember, '04

inimesel on vist kõige raskem elada olevikus, praeguses hetkes, mis parajasti on. praegune hetk on tihtipeale natuke ebamugav. on küll näiteks talv ja puhkus, aga lund pole. mis siis teha? anduda mälestustele ja unistustele. nostalgia - nostos (tagasipöördumine) ja algos (valu).

ebareeglipärane

oktoober '06, kui tammiku antsu privileege (fotostuudiot) ära kasutasin

heal meelel kehtestaksime reegleid, heal meelel säilitaksime selle kusagil sahvris homset ootamas. millises hetkes toimub aga loomine, looming? siin ja praegu! ei koge keegi meist maailma teises hetkes kui praeguses. kus on kunsti piir? oleme kullakandjad, mitte -hoidjad.

kümnes

Valgamaa. detsember '08

avasin advendikalendrist järgmise akna, kuusk, paljas kuusk, lumeta. sõin ära, ise naljatades, kas tuleb üldse lund.

väike puhkus keset diskot

Alam-Pedja, mai '09

nagu kärekülm vesi kiires mägijões on mööda läinud aeg. mingi etapp on möödas, kahju, tagasivaadates muidugi, selles ajas olles küll nii ei mõtle. nostalgia on hea, julgeksin öelda, et see on nagu küüslauk praegusel ajal. nüüd peab edasi minema, kuivõrd nauditavalt talvest saab kevad, avarast luhast saab tohutu veeväli, novembrist saab detsember, kiirest (kirest) rahmimisest saab mõistlik lebo, makaronidest ja magamatusest saab nädalavahetus. lodevalt loodan.