kaotamata suund

kevad 2009

oleks ju loogiline, et ajas vaataks aina edasi, ülespoole, sinna kuhu aeg kulgeb, suubub. a võiks muuta oma vaatenurka, lätete poole, kust kõik lähtub. mitte unustada lätteid, pöörata pilgud allikale. me ei näe mägede taha, me ei näe käänaku lõppu, aga peame teadma suunda.