moodsate normeeritud vahenditega on süvenenult elada üsna raske. igale inimesele on antud aeg ja ruum elamiseks, see hetk aja kulgemises, millal ta eksisteerib siin maailmas, ja see, millega igaüks seda aega täidab, on igaühe isikliku valiku asi. mulle tundub, et see, mida ma teen, ongi õige asi. ja kui saaks aega tagasi võtta - seda muidugi ei saa, aeg liigub ikka ühte pidi - siis ma vist ei oskaksi midagi teisiti tahta. käed võiksid vast pikemad olla.
mulle tundub, et ei saa ühtegi aega võtta ainult mustades või valgetes värvides, igal ajal on oma toonid. lapsepõlv oli ikka kuldne ja kevad alati rohekas oma varjunditega. kõik kordub tegelikult. räägitakse, et kunst kordumist ei salli, aga looduses on see tavaline. elus kordub ikka jälle sünd, kasvamine, soo jätkamine, surm. ja samas on kõik kogu aeg uus ja kordumatu. uudsus iseensest ei ole ju eesmärk omaette.
huvitav, mida siis üldse tahta?
