kui ma pyhiksin tolmu 2ra ja unustaksin selle - ehk tegutseksin ebateadlikult, kuna see tegevus on harjumusp2rane - on see just niisama, nagu poleks pyhkinudki. aga kui terve keeruline elu möödub ebateadlikult, siis poleks seda nagu olnudki. n6nda kaob elu k2est, muutudes .. muutudes eimillekski. automatiseerumine. ja seesamune automatiseerumine neelab alla k6ik asjad, riided, s6brad, armastuse, isegi hirmu. aga selleks, et seda eluaistingut tagasi saada, asju tunnetada, et kivi on kivine, et öö on pime, et elu on ilus, selleks peab vahel mugavustest loobuma. t2itsa karile s6itma. miski ei orjasta rohkem kui mugavused.
