olin kodus, oli muhe, oli tee ja mesi, vaatasin vanu pilte ja oli nostalgia. äkki leidsin pildi suvesõbrast, tabaski mind siis mõttelend, mis temast saanud? käis ta ju mu vanaema akna all, õhtuti, andsin talle tavaliselt vorsti või kalapulka. vanaema küll ütles, et mis sa tast hulkurist toidad, aga mina ei jätnud. alati kui ta tuli, kõndis ta väärika rahuga, mitte kiirustades või näljaselt. niimoodi naiselikult. teda oli hea paitada. ei teagi, millal viimati kassiga mängisin, see võis olla mitumitu aastat tagasi. koeraga veel, aga kassiga .. nüüd, kus kured läinud, kurjad ilmad, loodan, et sai endale aseme. peaks vanaemale helistama.
vähemalt jäid sa mulle meelde. ütleb ju vanasõnagi: kass võib kuningalegi otsa vaadata.
1 comment:
nii tore kiisu. ja hulkureid just tulebki toita. pai pai kiisule!
Post a Comment