looduse suur, imetlust ja austust vääriv küllus. väärikad haigrud männiladvas, rohu ja puudega ühtekasvanud maja, kidura välimusega, kuid murakaid ja saladusi täis maastik, lausa unenäolised pildid hämaruse ja hommiku, valguse ja varju piirist ärkavast heinamaast, rebasekutsikate hullamine ja kaasavõetud lõuna, värsked kartulid ja haldjana naeratav vanamemm. talu vanemad asukad kuuluvad samuti sinna looduse ja metsa poolele. erinevalt agaraist aga kogenematuist ja üpris abituist linnaelust elavad nad rabelemata, tasakaalus taimede, loomade ja endaga, tundes nii metsa- kui ka linnaolendite seadust, teenides ahmimata oma leiba, kartmata kitsesitta ja hundi ulgu. inimene on selle maailma osa, mitte kroon.
1 comment:
Hingematvalt ilus lausa.
Post a Comment