Tuesday, December 7, 2010


oh, kuidas nüüd jõuaks taga nutta seda aega. esimene hommikune kiir, keset metsa alles pimedus, kastest niiske maa, värskusest lõhnatu katteloor. küll need kiired on soojad. tunned.

ega ei nutagi.

1 comment:

Jaak said...

Mehed ei nuta