eestlane on üks põline metsarahvas. nad olid metsas, elasid, nautlesid, kuni ajani, mil esimene metslane jõudis tuulisele maastikule, avas põõsastiku ja nägi merd. kujutan ette, kuidas nad liikusid puult puude taha, mitte suurtes kampades, vaid ihuüksi. stepis pole varjuda, metsas on. stepirahvas võttis metsa maha, ei saanud muidu hakkama. karta tulebki seda, mis on varjatud.
1 comment:
Mets oli lõputu, ja lõpmatus meid ei heidutanud. Kohutas lõplikkus. Siin rannas põrkasime vastu nähtamatut piiri, edasi oli isegi vesi kibe.
Post a Comment