Tuesday, November 17, 2009

vaatan ja näen

kõik on mööduv, kiiresti. aeg lendab täiega. mõtted on suured, aga ebaselged, nagu suvised klaarõunad. ümbritsev muutub iga päevaga. tihti omas metsas ekseldes ei panegi tähele, kuhu rada sind viib või kes su kõik seened on ära korjanud. tund, päev, nädal, kuu. kõik saabub nii ruttu, et ei ole aega isegi unistada enam. trullallaa, parem ongi kõrvalt vaadata, etendust.

pildid on tehtud kahe päevase vahega

1 comment:

Anonymous said...

ja mulle on alati sinu köök väga meeldinud.