Madis Reimundi fotonurk

suvine vihm

2012-02-12T16:52:00.003+02:00

kohtadel on oma saatus, oma loomus. on kohti, mis igatsevad vaikust ja tõmbuvad endasse, ja teisi, mis otsivad elu ja liikumist. inimese elu põhi ja tuum on tema kirglik seiklusjanu. ei saa eitada, et vabadus minna, kuhu süda kutsub, on meid alati rõõmsaks teinud. see tähendab elu kooskõlas kõrgemate põhimõtetega. see elujõu kõrgeim vorm, mida on tulvil inimsüda ning mis nõuab pillavat jagamist. olgugi, et suurimad kordaminekud ja väärtused leiavad alati kõige vähem märkamist.

meri on vaba

2012-02-02T16:59:00.002+02:00

päevast oli saanud öö. lagitaevas oli madal, raske ja külm. kuid mustal nukral taustal rippusid kerged roosakad pilvekiharad, mis kajastasid loojuva päikese hõõguvaid värvitoone. kogu läänetaevas punetas leekides. paiguti oli ta kollane nagu vein, paiguti punane nagu veri. meri läikis ikka veel suure hõbepeeglina. silma haaras õhtutaeva värvide ilu ja kõrva köitis metsa ja mere häältest koosnev õhtulaul. päike oli juba tund aega tagasi loojunud. õhtu tumedad varjud heljusid üle maa ja mere, mida hakkas haarama videviku hämarus ja algava öö pimedus. pimeda öö algus.

meri kutsub

2012-01-29T16:04:00.002+02:00

vabalt ja takistamatult puhub värske soolalõhnaline meretuul, tantsiskleb vallatult ja väsimatult laineharjadel. veeretab liivasele lausrannale pikki, vahust valgeid laienid. need tulevad ja purunevad üksteise järel kohutava ja igava järjekindlusega. õhku täidab lainete rütmiline sajahäälne kohin, uinutav ja nukker.
nii kaugele kui silm ulatub, laiub tumesinine meri. ei paista paati, ei lendle kajakaid. kui lamad soojal luiteliival, kaitseb sind vilu tuule eest. ja kas pole kaunis.

suvitaja

2012-01-20T17:16:00.002+02:00

kell on pool viis. lahtisest aknast puhub tuppa värsket uduõhku, mis karastab meeli, pühib silmist viimase une ja kutsub välja vaatama, nautlema. riietun ja tõttan võileib hambus õue. idas helendab koit. väriseb hommikuste hõbeaurude esimene virvendus. ilmub purpurne kuma, millele järgneb üle horisondi kerkinud päikese hele, aga soe, valgus. lagitaevas on puhas, peaaegi rukkilillsinine. läänekaares kaugel metsa kohal ripub liikumatult suitshall uduloor. paremal voogab ja lainetab veel elurõõmus, küpsemist ootav odrapõld. on meeldiv istuda ühel neist aastakümneid metsas elaval mättal. kuulata metsa ja niidu vägevat laulu. on suvi.

2012-01-14T00:36:00.002+02:00

nüüdseks on vist iga pere akendelt sussid kadunud. kuigi keegi ikkagi ei osanud öelda, kust päkapikud tulid ja kuidas kaheksanda korruse aknalauani pääsesid. viiene madis end saladuste kallal urgitsemisega ei vaeva. sügavalt päkapiku-usku poisijuss teab täpselt, et päkapikud elavad oma kodus ja kui õige aeg käes, toovad headele lastele üllatusi. mandariini, sokolaadi, pulgakommi.

nagu asjad ikka

2011-12-29T13:07:00.002+02:00

millal sügisest talv saab, on raske öelda. lammas passib heinamaaga ikka paremini kokku.
kui kustuvad või väsivad maa päriselanikud, jäävad majad tuulte puhuda ja suvitajatest külastajate kangutada. noored inimesed leiavad sobivama elamispaiga suures linnas. ei taheta enam neelduda siinsetesse lõpmatuid töid ja muresid täis päevadesse. elada siin, kus pead kõigega ise valmis saama ja kus maa mõte ning meel on sulle sageli seaduseks, ei ole naljaasi. mujal kasvanud romantikust inimene ehk alustaks maal oma uut elu, kuid siinne olemine nõuab palju sellist, mis meil tavaliselt vajaka jääb. ja on asju, mida ei saagi enam õppida, need peavad maal elades maast-madalast sisse kasvama.

2011-08-24T00:50:00.001+03:00

kusjuures jah. viimane aeg miskit korda saata, jalad kirsadest välja võtta ja proovida, mida loodus pakub.
viimane aeg.

lambakasvataja

2011-08-19T22:32:00.002+03:00

mitte ükski inimene ei saa teisele tuua kingituseks idülli. seda oskab tuua ainult loom, sest teda pole (veel) Paradiisist välja aetud. suhtlus inimese ja looma vahel on idülliline. selles pole konflikte, südantlõhestavaid stseene, selles pole arengut.

kui sul tuju hea

2011-08-16T14:30:00.003+03:00

karupoeg puhh ütles, et on võimatu olla nukker, kui sul on õhupall.
siin tulid kõik ümberkaudsed lapsed kaema üht kodurotti. rõõmu ei millestki.
äge.

päris elu

2011-08-09T23:06:00.001+03:00

loobumine tühistest sõnadest.
ainult siis, kui vaibuvad reaalse elu hääled, võib tunda kogu olemusega looduse ilu ja armastust.

tänase une nägu

2011-08-03T00:28:00.003+03:00

linnulaulu ja rohu sahina, tuule undamise ja meremüha, vihmapiiskade trummeldamise ja vee voolamise kuulmine, taevalaotusse ja veepeeglisse süüvimine, okste kiikumise jälgimine, pilvede rändamise imetlemine, varjude mänglemine metsateel, allikavesi või sõõm värsket tuult. jah, uni on.
kahel korral päevas, koiduvalguses ning videvikutunnil, kui loodus vaikib ning värvid teisenevad, võta eneselegi vaikuse hetk, et olla iseendaga. pea plaane ja unista, mõtiskle olnu üle.

minek

2011-07-26T11:54:00.001+03:00

Meiegi ei pannud riigipiiri millekski. Lehmadel lasksime Lätimaal kõhud täis süüa, aga Eestimaal lüpsti piima.
(üsna üsna läti ääres, võrumaa '11)

maailma ühtsuse idee

2011-07-20T23:41:00.002+03:00

meil pole piiri eilse ja homse, tarbetu ja kasuliku, elutu ja elava vahel, meil hingab kõik. nii kaitseme ennast iseendi vastu.
näib, et öeldud on vähe.

tooge tagasi see lumm

2011-07-18T17:32:00.003+03:00

looduse suur, imetlust ja austust vääriv küllus. väärikad haigrud männiladvas, rohu ja puudega ühtekasvanud maja, kidura välimusega, kuid murakaid ja saladusi täis maastik, lausa unenäolised pildid hämaruse ja hommiku, valguse ja varju piirist ärkavast heinamaast, rebasekutsikate hullamine ja kaasavõetud lõuna, värsked kartulid ja haldjana naeratav vanamemm. talu vanemad asukad kuuluvad samuti sinna looduse ja metsa poolele. erinevalt agaraist aga kogenematuist ja üpris abituist linnaelust elavad nad rabelemata, tasakaalus taimede, loomade ja endaga, tundes nii metsa- kui ka linnaolendite seadust, teenides ahmimata oma leiba, kartmata kitsesitta ja hundi ulgu. inimene on selle maailma osa, mitte kroon.

hetkekatked

2011-07-05T19:41:00.003+03:00

identiteet

2011-07-01T14:30:00.003+03:00

elu ei ole ainult lakkamatu uuenemine. niisama oluline on ka elu tunnuste pidev säilitamine. bioloogilisel tasandil teevad selle töö meie geenid, sotsiaalsel tasandil tuleb sellega toime meie kultuur. mälestused on jäävad, idanema pandud iga hetk, niihästi eelmisel aastal kui üle-eelmisel nädalavahetusel. nad elavad, kasvavad, koguvad rammu, kuid ei sure, täpselt nagu see mõmmik, kes ootab oma järge lõkkes.
jah, oleme kujundid, mis end säilitavad maailmas, mida me ise lakkamatult muudame. tundub üsna suletud ring.

näha või vaadata?

2011-06-26T22:41:00.004+03:00

vaatamine ja nägemine on väga tihedalt seotud .. tundub, et enne kõike õpetavad nad visuaalset kultuuri. meie tavaline, igapäevane vaatamine on küllalt pelgas. pilk jookseb asjadest üle suuresti üldistades, me vaatame, aga ei näe. eseme, värvi, faktuuri, ka asjade funktsiooni ja nende suhete nägemist, süvendatud vaatamist õpetab see imelik riist, mida nimetatakse fotoaparaadiks, ta õpetab pidevalt vaatama ja nägema maailma üksikuid varjundeid, kas või värvi ja valguse suhet, mida inimene tavaliselt ei märka. maalikunstnikul on ilmselt mälu tähtsam kui piltnikul, aga foto- ja filmikaamera puhul on kõik rohkem seotud tähelepanuga, võimega kohe, käesoleval hetkel näha ja tajuda. pildistaja tundlikkus suureneb ja olen seda ise teravalt tajunud, kui mõnda aega on fotoaparaadiga tegeldud ning hiljem ringi käies fikseerid hetki, pildistad, ehkki kaamerat tegelikult käes ei ole.

hetkepilt

2011-06-04T23:52:00.003+03:00

pikkamööda, päev päeva järel avab maailm oma salapära. ei tohi minetada, unustada, eneses maha tallata neid esimesi elunägemise eredaid hetki, mis kord äratasid teadvuse tunnetamiseks. tahaks, et täiskasvanuna ei kaoks võime ümbritsevat vahenditult tunnetada. mõnikord tahaks vaadata ringi lapse silmadega, et näha uuesti maailma. nii, et igal asjal poleks nime. ja võikski imestadad selle üle, kuidas päike täidab metsa valguse ja värviga. ning lõpmatuseni süüa verandal vihmase ilmaga munaga praetud makarone.
seda võib tõlgendada kui igatsust, janu ilu järele.

elust osasaamine

2011-05-31T23:54:00.002+03:00

moodsate normeeritud vahenditega on süvenenult elada üsna raske. igale inimesele on antud aeg ja ruum elamiseks, see hetk aja kulgemises, millal ta eksisteerib siin maailmas, ja see, millega igaüks seda aega täidab, on igaühe isikliku valiku asi. mulle tundub, et see, mida ma teen, ongi õige asi. ja kui saaks aega tagasi võtta - seda muidugi ei saa, aeg liigub ikka ühte pidi - siis ma vist ei oskaksi midagi teisiti tahta. käed võiksid vast pikemad olla.
mulle tundub, et ei saa ühtegi aega võtta ainult mustades või valgetes värvides, igal ajal on oma toonid. lapsepõlv oli ikka kuldne ja kevad alati rohekas oma varjunditega. kõik kordub tegelikult. räägitakse, et kunst kordumist ei salli, aga looduses on see tavaline. elus kordub ikka jälle sünd, kasvamine, soo jätkamine, surm. ja samas on kõik kogu aeg uus ja kordumatu. uudsus iseensest ei ole ju eesmärk omaette.
huvitav, mida siis üldse tahta?

teekond lapsepõlve

2011-05-11T00:30:00.004+03:00

riia - valga rong. aeglase rütmi ja kindla sihiga. õues on ilus, sees on läti keel. sulnis hetk. vaatan, nii kaugele kui silm ulatus, ei näinud miskit. ainult metsad ja künkad. ainuke märk inimtegevusest on aeg-ajalt möödajooksvad elektriliinid. ei ühtki allikat ega oja millest vôiks kustutada janu. alles paari tunni eest olin kôndinud suurlinna vahel, näinud eemal aedu ja inimesi, nüüd ümbritses mind igalt poolt kôrb. roheline kõrb. kes teab, kuhu oleksin lôpuks jõudnud. hea on elada sellises rikkas riigis, ürgne elu ja rõõm - vana Liivimaa.

vaesemehe haiku

2011-04-26T02:39:00.002+03:00

kõnnib lõpmatuseni
ma vaatan millal
ta lõppu jõuab

tsivilisatsiooni mõõnad ja tõusud

2011-04-23T14:25:00.010+03:00

justament, avastasin seda meresõidu- ja maadeavastamiskuulsusega riiki. Portugal. ehe ja soe, suletud/introvertsete inimestega. nagu hästihoitud vene jalgratas, vana ja kole, aga oi kui hea sellega sõita on. veini-kala-jalgpallimaa. nädalakesega jõudsin lisaks Portole (veinipealinn) veel ära kaeda Lissabon'i[(narko)pealinn], Setubal'i (kalapealinn) ning kõik, mis nende vahele jäi.
nagu öeldakse, kellele meeldib ema, kellele tütar.

Porto linnake südakevadises pargis. meestel pole muud teha, või mis pole, see ongi peamine asi - iga hommik tullakse parki kaarte mängima, sõpradega. ja kommenteerijaid kõrval jagub!
õhtul, mil FC Porto võitis Portugali karika. rahvas mässas ja rõõmustas. Portos loomulikult.
kuigi mulle absoluutselt portugali jalgpallimeeskond ei meeldi, on tore näha, et jalgpallikultuur on au sees. kõik on seotud jalgpalliga.
Portugal tundub ju kaugelt vaadates väike ja väeti, just see majandus ning praegune kriis. seda ole tunda kah, õnneks. tänavad ja elulaad on säilinud väga autentselt.
purjakil vaade portugalile läbi veini. niisugune võikski olla, taevane olek.
traditsionaal, kus pärast Portos käimist tuleb kuulsa "Luisi" silla pealt jõkke hüpata. kahjuks jäi tegemata .. ongi põhjust tagasiminekuks.
Francesinha - portugali "rahvustoit" (tõlkes prantsuse tüdrukuke). päris hea lõõp prantsuse naiste üle. sai .. väga palju erinevat liha ja vorsti .. sai. vahel muna ja juust kah.
Porto veinikoopad, kes minejad, mingu. saab tasuta veini ja tarkust. portvein on hinnatud, aga maitseb nagu peet. eestis 2€ (peet), portugalis 4€ (portvein) - aint kvaliteedivahe on mäekõrgune.

2011-04-11T20:52:00.002+03:00

arvasin, et belgia on kõigest üks suur linn, kus vaba maad pole. eksisin. lõuna-belgia (valloonia) on üks suur mägismaa, väikeste linnadega. õnneks juhtus üks võttenädal seal olema. oru veeru peal ainus maja, all jõgi ja kõikjal mets. seest siiruviiruline, või kuidas ta oligi.
aga nüüd
igavus on huvitavaks muutunud, kuna huvitav on hakanud igavaks minema ..
nüüd tulebki värskendada, kolmapäeval lähen portugali, airale külla, kes BFMist erasmusega seal aega veedab. vedeleb.
eks siis näeb, kuidas reis kulgeb. tänapäeval punasest kingapaarist enam tantsimiseks ei piisa.

noppeid saaremaa suurusest riigist

2011-04-03T15:01:00.005+03:00

nõgesed kõrvetavad juba madalast peale. öeldakse.
luxembourg on tore väike riik, oma sajatuhandelise pealinnaga. üks kallimaid maailmas. öeldakse.
mine võta kinni, sealsest poest leidsin odavat leiba vähemalt, päris leiba, seemnetega. seemneleib eestlasele, seajalad hiinlasele. öeldakse.
eile oli soe, päris suve tunne. mitte et ma sooja armastaksin, külmkarge on alati ilusam ja hubasem tundunud, oli aga siiski mõnus lesida, pikutada, varbaid leotada. hea soe ase. samas, pärast +28 kraadist sooja tuli öösel ilusat äikest ja vihma. polegi näinud siinmaal seda. nüüd võib ametlikult vähemalt mättale istuda. enne esimest äikest ei tohtivat palja maa peal istuda, sest maa ajas alles veel talvekülma välja. öeldavat.
vedel leib maitseb siiani hea ja ilm tahab avastamist. belglane vajab oma loomulikule kõrgusele tõusmiseks pool pudelit veini või pint õlut. öeldakse.

tunne ja märka

2011-03-26T21:40:00.005+02:00

olen leidnud ühe väga ägeda shortcuti, vahetult enne ühikat. väike rada läbi kevadise metsistunud pargi. selline kõrkjapuhmastega kaetud üleujutatud ala vasakul (hea koprakoht, aga vaevalt seal neid on) ja paremal suur mägine karjamaa. teate küll seda lõhna, vettinud silo, aga samas värske heina ja vilja lõhn, nagu Tääksi lakas. oi kui hea, eriti just õhtuti tunda. hommikuti olen seal põllu peal näinud haigruid, tedrekana, laglesid, jäneseid on pea alati. kahju, et teleobjektiivi pole.
tahaks juba tunda seda lõhna, mis peale vihma on.
minu jalad viivad sinna ..

.. ja kodus kuulake Mendelssohni või Schumanni kevadteoseid.
ahjaa, või siis Straussi "Voices of Spring", mida kunagi muusikakooli lõpetamisel mängisin.

küljetuul

2011-03-16T17:36:00.004+02:00

mõned tegevused, mõned tegevusetused - loodus ei tunnista peatumisi oma igaveses liikumises.
täna alustan dokfilmi, eestlaste jalgpallikoondisest brüsselis.
täna mõtlesin, et lähen alla verd andma, a otsustasin oodata eestini, ikka hea tunne sinna "foorumi" neljandale korrusele liftiga sõita ja tuttavaid tädisi kiigata.
täna tõusin vara ja püüdsin päeva, carpe diem ja 15 magamata ööd.
täna ostsin endale hariliku pliiatsi ja teritaja .. niisama.
täna tegin rekordi, 16 minutit kesklinnast siia. vägev!
laske lapsed loodusesse, las nad näevad elu kauneid üleminekuid ning ühtesulamist, seda rõõmsat maapinnal sulavat lund, selle all muru ja sügisesi soojasid sitajunne.

harjumuspärane olek

2011-03-08T22:12:00.003+02:00

nagu näha, on juba asjad pisut paika settinud ja enam ei peagi iga päev blogisse kirjutama.
mis siis rääkima peab? et kevad on käes või inimesed toredad.
vaatasin ja uurisin, et aprillis on mul päris palju vaba aega, siis mõtlesin, et võtaks kätte ja uuriks ümbrust, euroopa mõttes. nagu moekalt ajakohane, on lennud ryanairiga õnneks odavad ja õues soe, võib kuhugi magamiskotiga pikali heita. hea soe ase. kes tahab ühineda, vabalt.
ahjaa, täna sain vaabli jaagult oma sünnipäeva paki. hea oli üle pika aja pakki avada. käed värisevad ja tahad ikka paki kiirelt lahti saada, olgugi et see saja teibi abil oli meisterdatud. ahjaa, proovisin ka päris piima ära, st. proovin hetkel. väga mõnus, nagu päris. aint 3x kallim kui tavamürkpiim.
kui algul tulin siia, siis aknast välja vaadates ja parkides silmasin neoonrohelisi linde, mõtlesin et midahekki. a nüüd uurisin järgi, 10 aastat tagasi kohalikust loomaaiast või kusagilt pääsesid mõnikümmend perruche'd (pr. keeles, eesti keeles vist viirpapagoid) vabadusse ja siis on kohanenud ja elama jäänud. päris äge. panen siia googlest võetud pildi ka temast. jee.
märtsi lõpus on plaan minna prantsusmaale SHOUT OUT LOUDSi konsale ja siis mõtleb juba edasi kuhu poole pürgida ja mõelda ja oodata ja unistada.

absoluutselt

2011-02-25T21:28:00.004+02:00

võit on jälle meie kätes, ehk siis soojaks hakkab vaikselt minema.
nagu Eestis, oli siingi väike külma-koerailma-laine, +2 jne, täna juba kümme.
eks inimene räägib ikka ilmast, kui midagi muud olulist pole. mis seal ikka, vahepeal möödunud vabariigi aastapäev kulges mõnusas ja koduselt patriootlikus õhkkonnas. suureks aitajaks olid muidugi hea vähegi-eestimaine-söök ja joutuub (head ja paremad palad ajaloost).
täna kulges rahulikult, aga samas vara-ärkan-sestpean-teise-linnaotsa-sõitma. tegin esimest korda vasikaliha (hõrk ja õrn - nagu ütlevad sõnad köögipiiblis), tänud kadalipu-tannile väikse "gmailist kööginurka" workshopi eest.
järgmine nädal olen 5 päeva Ghentis, minu kursakaaslaste diplomitööd hakkavad vaikselt kätte jõudma, ja siis on abikäsi-assistente alati vaja. jüngreid niiöelda.
ja mulle hakkab vaikselt pinda käima, kui inimesed "what is estonia" jutuga peale hakkavad. kurat, olete eurooplased või mitte.
ja mis mõttes piim seisab poole suveni (best before)?

raua kristall (165 miljardit x suurendatud) - ehitatud 1958, mil inimesed veel uskuskid, et aatomienergia päästaks/säästaks maailma.

31 päeva hiljem

2011-02-20T22:30:00.003+02:00

tere tulemast tagasi, armas raadiokuulaja
täna on 20. veebruar, suur päev mõnele inimesele, väike möödanik ülejäänud reisuseltskonnale (6,8 miljardile).
täna käisin valimas! uhke tunne, istuda toomas-hendrik ilvese pildi all, ja oma kõrvaltoa melust põgenevas vaikuses kirjutada see number paberile.
tõsi, täna oli eesti saatkonnas väike vastuvõtt kõigile eestlastele.
sai juba igatsema jõudnud hakata hingele verivorsti, musta leiba, suitsuvorsti, kilu ja muna, kalevi kommi, saku õlut, suitsujuustu.
endal oli mõttes küll valida rohelisi, kuid nimekirja vaadates tabas mind miski muu, otsustasin hoopis numbri 258 kirja panna. elus tuleb ju teha alati õige valik.
vahepeal olen jõudnud lähemale oma ülesannetele siin belgias ja kohtunud oma suurima õpetajaga. järgmised 4 kuud tuleb palju võtteid assistendina läbi käia, ühe teoreetilise töö ja dokumentaalfilmi tegema ja muud väikest kribinat-krabinat.
muna ja vorst kõhus, nüüd tuleb mõtlema hakata ja vaim valmis panna.
homme kohaliku aja järgi 20.00 võõrustab Eesti (brüsseli) koondis Hollandit. mänguks on registreerunud TELFER, TANG, STOLFOT, LUKAS, MÜNZER, VOITKA, PAVLOVS, ITO, TILK, REIMUND (uus mees). väravavahti veel otsitakse.

ratas, 6-käiguga ülestulek on siiani rekord, progress!

üle laia lageda

2011-02-16T20:42:00.004+02:00

on ahvid jätkuvalt karmani poes hangudega ning võtmed väljapool ust.
eile sain tunda head ratta olemasolu brüsselikontekstis. nimelt, kui meie maal (Eestimaal) streigitakse, siis antakse ikka tubli 3 päeva ette teada, milleks valmis olla. aga siin juhtub väga tihti säärast ning ilma etteteatamata. nagu ka tšehh, kes läks bussi ootama ning nägi, et keegi oli prantsuse keeles "strike" kirjutanud, a ta mõtles, et lapsed väljendavad oma jalgpalli fanatismi või mida iganes. igatahes ootas ta seal pikalt, enne kui välja tuli, milles asi.
õhtul pidi hakkama meie "welcome evening" ühes tudengikohvikus. küll sadas vihma ja tuul vingus, otsustasin rattaga minna (küll suure mõtlemise-kaalumise tagajärjel), kuid osad enamik meie ühikast tulid bussiga, mis telliti spets selle sündmuse jaoks. ja mõelda vaid, tüübid tulid 3 tundi bussiga kesklinna. hullhullhull.
õhtu oli tore, üllatuseks kohtasin veel 4 eestlast ning aafrika-vaimust bänd mürtsus õlu kõrvale imehästi.
vahepeal olen mõelnud, et ostan ka endale ühistranspordi pileti, aga samas, kui juba pärast pikka tõusu kodus oled, unustad selle idee kiiresti.
pühapäeval mõtlesin, et lähen valima. eesti saatkond pakub eesti toitu ja teeb valimise võimalikuks siinpool päikest.
jaksu!

mina ja päike ja taevas ja väike vaade brüsseli öhe

orasekarva

2011-02-14T20:09:00.003+02:00

oh, küll kevad on südames
reedel on kohtumine head-cinematographer Rogeriga, siis saab täpsemalt teada, mis tulema hakkab.
algus oli paljutõotav, kui filmi õppeassistent küsis mult, kuidas te seal tallinnas oma semestritöid teete, ka 16mm peale?
ei taha küll ära sõnuda, ega rohkem kommenteerida seda punkti.
ahjaa, kirjutan siis siia ka oma uue nummeri ja aadressi
+32471740738
Vzw SOVEhB Studentenhome Jette
Laarbeeklaan 119
1090 Brussel
toanumber 8341

täna ostsin külmkapi asju täis, hea tunne vähemalt. võta üht ja viska teist. sisaldab ka rohelist.
ja vaadake filmi FOOD, INC.

ei ole tegu ega nägu

2011-02-11T21:47:00.002+02:00

tere jõudu!
see teade tuleb juba brüsselist. olen siin juba natuke harjuda saanud, pea 2 päeva.
tsiteerides belglasi endid: "Brussels is ugly, and we love it. And if we don't love it, we live with it." niiet, ärge imestage, kui nad ehitavad hirmsa, jõletu suure korrusamaja Art Nouveau Jeweli kõrvale.
tõesõna, brüssel on kole. või lihtsalt antwerpen oli liiga ilus? väike armas linn (nojah, mitte päris väike 400 000 inimest, aga hubane). ja seal oli võib-olla ka see flaamipoolne, kus elavad tõelised belglased, brüssel aga kultuuride segu. segasummmmmmma.
igatahes, eile jõudsin pärale, viisin oma asjad ühikasse ja läksin rattale järgi. ühikas nagu ühikas ikka, ei midagi uhket, ega ka miskit kurta. mul on toas vähemalt külmkapp ja kraanikauss, 1 voodi ja laud+tool ning kapp. ratta sain kohaliku eestlase käest, mis asus teiselpool linna. kuidagi kaartimööda sain pärale, trammi abiga (1,8 € on ühistranspordi pilet - 1x). ratas oli muidugi vahval pereemal 2 aastat keldris lihtsalt seisnud. seega - kummid tühjad ja õlitada vaja. õnneks oli lähedal superfancy rattapood. mees oli sõbralik ja (ise) pumpas kummid täis, ostsin "tänutäheks" sealt rattaluku.
ilm oli (ja on siiani) sant, vihma sadas ja tundus, nagu november oleks käes (+12).
tagasi tulin juba suure hooga, mööda tänavaid, olin parasjagu city centerisse jõudnud, kui käis ilge laks, ja tagukumm (tagurehv õigemini) oli puruks läinud. seega, otsustasin ratta gare du nord'i (north station) juurde lukku jätta.
hommikul oli õnneks alles, viisin ta siis kuulsa secondhand rattakaupmehe kätte ja pooleteist tunniga oli tagarehv+tagapidurid vahetatud - 31 eurtsi.
ilm oli jätkuvalt niru. pidin kiirustama ühikasse, kuna 14.00 hakkas kohtumine ülikooli tutvustava mehega. jagas nänni ja infot. seal oli ka üks vahva seik, kus parasjagu tutvusin mingite bulgaarlastega, kui kuskilt nagu kuulsin eesti keelt. vaatasin, et üks poiss räägib minuga eesti keeles, alguses nagu ei saanud uskuda, kuna polnud väga ammu eestlast näind, siis ütlesin ikka nagu automaatselt "sorry", a siis sain pihta. sander nimeks ja ka vahetusõpilane, elab küll mujal, kuskil keskel, kuna ema on tal mingisugune nõunik. aga jah, nagu eestlastele ikka kombeks, hakkasime ühiseid tuttavaid otsima jne jne ..
teine äge asi veel, et kuna kõik teised (30?) hakkavad õppima selles samas koolis, aga mina selle ülikooli kolledzi, RITS, all. ja siis seal oli üks tsehhi stsenarist veel, minuga samal korrusel elab. täitsa tore kuju, teadis paari eesti filmi ("Klass", "Tuultepesa", "Püha Tõnu kiusamine" ..). ma siis pidin ka talle tsehhi omasid nimetama, vähemalt tsehhi režissööre, kes on päris kuulsad (Jiri Menzel, Miloš Forman jt).
brüssel on väga mägine, ei olekski uskunud. või tähendab, city center on täiesti null (kunagi oli seal märgala, tuhandeid aastaid tagasi), aga kui välja saad, hakkavad kõrgemad kohad. ühikas asub äärelinnas, 20 minutit rattaga (linnast), kuid linna kuskil 13 minti (ainult laskumine pmst). algul, kohe pärast kesklinna, on üks pikkpikk mägi, selline suur mitmerealine. siis lauget nats ja siis väike laskumine ja viimane lõputõus on ikka hull. mõõtsin, et 9 min järjest on tõusu. selline jah, ei taha ju käekõrval ka minna. 4nda käiguga max. võtab ikka higiseks, anoh, kes trenni teeb, saab kunagi tugevaks .. või miskit.
ja nüüd ootan oma baskist sõpra, kes läheb hommikul 6st lennuki peale (et uuesti barcelonasse sõita nädalavahetuseks) brüsselist.

piltidest niipalju, et antwerpeni rongijaama peetakse maailma neljandaks (4.) iluduselt. mine võta kinni. suursugune on küll, piltidelt ei saa arugi. tuvide lendavad ja rahvas liigub. kajab.

juubel

2011-02-10T01:25:00.003+02:00

nonii,nonii,nonii.
mis vahepeal juhtunud on, kuulsin, et külmaks on ära läinud, kodumaal.
siinpool soojem, saab jopi tuppa jätta, +10.
mul oli eksam nüüd 2 päeva, milleks otsustasin viimastel päevadel ka õppima hakata.
aga läbi sain. jehhuu!
oli ka läbikukkujaid, kes olid väga õnnetud selle üle, kuigi mul endal ei olnud küll väga seda kursust vaja läbida. formaalselt.
mõndadel olid muidugi teised eesmärgid (poolakas ja bask said nt. selle eest, et kursuse läbisid 140 euri koduülikoolist).
igatahes, eksam oli väga kummaline. 3 nädalat tagasi ei osanud ma tõesti aimatagi sellist progressi. nüüd aga oli nagu üks korralik eksam: kuulamine-lugemine-kirjalik-suuline. suuline oli nüüd eile hommikul. ise mõtlesin, et ei osanud midagi rääkida (küsiti veel, et mis huvitavat oleks tallinas näha jpm). aga sain 28/40st. tore.
siin tühjadel päevadel olen palju ringi vaadanud ja linna näinud.
täna siis brüsselisse minek, kahju, natuke.
toredad kursakaaslased olid ja väga muhe dotsent Dirk. ja linn on ka väga .. koduseks saanud. eks peabki ära minema, et tagasi tulla.
leidsin paar väga lahedat kohta, üks oli eriti hull kaltsukas, väga pull. täpselt need asjad, mida eestis pole. kuigi huvitav on asjaolu, et kaltsuka riided on kallimad kui pärispoodides. ahjaa, ostsin endale putsad ja muud jalkavarustust, kuna asjad jäid eestisse ning sain kutse hakata FC EstoniaBrussels trennides käima ning kohalikus liigas kaasa lüüa (no muidugi teiste maalastega, kes brüsselis elavad).
ja ideaalis peaks saama ka nüüd ratta, brüsseli jõudes viskan kodinad ära ja siis teise linnaotsa ratta järele. üks kohalik eestlane, kadri nimeks, pakkus tasuta ära anda. pidi küll juust olema, aga ehk saab asja.
jõudu!

viktoriin

2011-02-08T19:21:00.002+02:00

kuna siin hostelis vahetuvad inimesed iga päevaga, on jätkuvalt ainsad jäävolendid töötajad, kes tegelikult ise ka reisivad ringi, aga on hetkel paiksed ja ootavad oma korda.
igatahes, jõuproov siis selles, esindatud on 4 riiki (USA, UK, Holland ja Tšehhi).
Pakkuge oma variant, kes kus riigist on.
kuna küsimus on lihtne, auhindu välja ei anta.

1 - 2
3 - 4

turist

2011-02-07T00:04:00.003+02:00

mida me teame belgiast?
enne tulekut mõtlesin, et see on üks maa-ala, kus lihtsalt elavad koos prantslased ja hollandlased, nagu selline poolriik. euroopa pealinn ja puha.
tegelikult on siin (väiksem kui Eesti, kuid 10 miljonit inimest) olnud palju põnevat.
kas teadsid:

Adolphe Sax (saksofoni leiutaja)
Robert Cailliau (üks kahest interneti "leiutajast")
Audrey Hepburn (paljude mustvalgete filmide näitleja)
Georges Lemaitre (Suure Paugu teooria rajaja)
Hercule Poirot (Belgia detektiiv)
Jean-Claude van Damme (musklimees)
Kim Clijsters/Justine Henin (world-class tennisemängijad)
muidugi veel palju-palju muusikuid ja kunstnikke.
friikartulid (nimetus küll french fries, kuid kohas, kus esimesena friikad "müüma" hakkasid, käis palju prantslastest sõdureid söömas ja sealt ka see nimi. bla-bla)
lisaks kes ei teaks belgia õlu või šokolaadi, rääkimata vahvlitest?
okei, kisub jube informatiivseks ära. tahtsin tegelt lihtsalt kirjutada, et homme on esmaspäev, teisipäev on keele eksam, neljapäev brüsselisse.
elagu!

turist(id)

hosteli esine

the best of british

2011-02-03T00:37:00.003+02:00

ahjaa, eelmine kord unustasin mainida, et pühapäevi tähistatakse ka mõnuga, kõik poed on kinni, isegi suured marketid, ainult mõne üksiku nurgapoe "nightshop"i võid leida avatuna (kella 18ni?). mul oli just vaja pühapäeva osta hunnik apelsiine, riisi ja muud sellist.
vahepeal pean mainima, et "dutch" polegi väga raske keel, õnneks. natuke loogikat ja voila! olen õppinud nüüdseks 9 päeva seda keelt ning oskan rohkem kõnelda, kui 6 aastat vene keelt õppides. päris kuri ikka seda tõdeda, või mis?
minu toanaaber (lisaks veel nii 5-8 inimesele) on veel üks vahva rändur. pakuksin 45 ja skandinaaviast. viisakas mees, matkaja, käib päevad läbi linna peal ringi, peab päevikut ja õhtuti armastab vestelda kõigest tavalisest (ilmast, hetkesündmustest jms).
vahepeal on tulnud pikemaks ajaks veel siia Noah (USA), kuigi 13 kuud on ta juba rännanud (nendest pikka aega hispaanias veetnud). täna mängisime malet, sain oma esimese võidu siinmaal kirja (praegune seis - 1 kaotus hollandlasele, 1 viik baskiga ning 1 võit ameeriklase üle). Noah kavatseb siia kauemaks jääda, kuna ütles, et koju vaja alles 2012 jaanuaris minna.
ja kolmandaks, kes on tegelikult siin minuga sama kaua olnud - Jimmy (UK'st). tõeline britt, räägib räägib, aga aru saad aint 1/3 sõnadest. häbi alati üle ka küsida ja noogutad viisakusest kaasa. britt ikka selles mõttes, et pärit manchesterist, vihkab unitedit ja armastab cityt. ja uhke selle üle, mitte ükski teine klubi korda ei lähe. fookk oofff. ka (euro)reisu peal väljas, nüüd juba koduteel küll, aga pikk tee seljataga.

talv?

2011-01-31T21:40:00.002+02:00

talv on vist tagasi tulnud. võib-olla juba ammu, kuna täna sain esimesele tiirule (hostel-kool-hostel). koolivahet kõnnin kuskil 30 minti, JUBE PIKK MAA (imestas poolakas, ja teised lähedalelajad, pursuid raisk). igatahes, tiigile oli jää peale tulnud ja linn puhvaikadega kaetud. -2 päeval. linnapeal jäid silma hulljulged töölised. ilma mingi varustuseta ronisid 10-20 m kõrgusele ja puhastasid aknaid. veider.
täna tegin pmst esimest korda liha, kalkunit. muidu sööd pastat, riisi .. pärast ikka kõht tühi hakkad näksima. ai, liha ikka kõhus, kõht täis.
nüüd "koju" ehk vaatama "two and a half men"i. hea tuttav seltskond ja kvaliteethuumor.

täna on 31. jaanuar, selline tunne nagu peaks tähistama midagi. praust!

week end

2011-01-29T15:22:00.003+02:00

hurrei, belglastel on pidupäev - kim clijsters pani just austraalia lahtised kinni.
ja mina olen vahepeal saanud hüüdnime tea-man, tänagi pole erand - 2 liitrit on juba joodud.
ja isu on suur, millegi kiire ja odava vastu, kebab ehk.

toimik

2011-01-27T16:53:00.003+02:00

eile õppisin hispaaniakeelse "makarena" ära. päris suur vaev, aga võib hea tunne olla küll, osata hispaania põhilaulu. darle getu guerpo allegria makarena .. ..
eile said käputäis grupikaaslasi õhtupoolikul kokku ja arutati kõige üle - poliitikast kuni rahvustoitudeni. muidugi mina eesti rahvustoitu öelda ei osanud, no tõesti. üks asi on see, mida sa sööd igapäevaselt, aga teine, kui mingi rahvuse kohta on juba oma eelarvamus tekkinud (sellest ka minu korduv pakkumine prantslastele "konn ja vein").
veel ei osanud ma öelda ühtki eestist pärit kuulsat laulu, vist ei olegi, mida üle maailma teatakse. ning püüdsin selgeks teha, kuidas hommikune puder maasikamoosiga maitseb, aga nagu hane selga vesi, ei jõudnud ma oma eesmärgini. seevastu sain palju teada ameerika indiaanlaste ja carla bruni kohta.
nüüd olengi hostelis, kirjutan, ja päev otsa haiguse tõttu kodus lamanud/lodevalt istunud/maganud/olesklenud/alistunud/kivistunud/rivistunud/ummistunud/metsistunud ja mida kõike veel. öösel hakkasid külmavärinad ja võtsin endale triple-teki. enam-vähem. nüüd joon teed, söön kommi (paratsetamooli), mett. piretilt sain mõned nõksud haigusega võitlemiseks ning ilmselt pean veel paar päeva samas vaimus jätkama. kahju, õues on ilusad ilmad ja nädalavahetus pikk.

the land of kings

2011-01-25T20:44:00.003+02:00

viimased päevad on olnud vihmased. ei ole enam lakkamatut päkest ja kuningatroonil istumist. hernes veereb ja pasta maitseb hea.
ma ikka vaatan kõrvalt ja imestan, kuidas inimesed on normaalsed ja terved, kui iga päev söövad friikaid, burgereid, pastat jms. küsisin oma sõbralt baskilt arvamust, aga too ei teadnud mitte ning läks oma õhtusööki tegema (22.29 oli kell!!). ahjaa, täna said viimased viineripirukad otsa (tänks ema).
hostelis on huvitav, enamik inimesi maabub siia ainult üheks ööks, ja siis lähevad juba edasi rännakule. seega on neid siin igalt poolt. mõned ikka imestavad, waar is estland. kummaline. küll tulevad siia ekskursioonina, trippima või niisama üksi linna uitama. hispaanlased hakkavad vaikselt pinda käima, alati nad tahavad teistest kõvemini rääkida ja siis seega tõuseb kogu üldine nivoo. ja pealegi, ei küsi nad kunagi, vaid võtavad (ja siis avastad, et su asjad on söödud ja pood on juba kinni). no mitte päris nii ekstreemsus, aga enam-vähem. muidu on kõik sõbralik ja roheline.
äge on ikka tõdeda, et jalgpall on populaarseim spordiala maailmas. siin on üks vana telekas, mingi 300 kanaliga, ja iga õhtu on mingi mats (viimased 3 õhtut on olnud hispaania liiga mängud). hea on provotseerida, eriti hispaanlastega, lähevad kiiresti äksi täis.
ja eesti euromünte vaadatakse ka alati huviga, kuigi need mul juba otsas. mõtlesin, et täna teen endale suppi, hea vaheldus kuival toidule.
homme tagasi jälle pasta või riisi lainel.
kuigi, peab tõdema, et palju on toite, mida peaks (tahaks!) ära proovida. nii palju.

üleöö

2011-01-22T21:55:00.003+02:00

tere-tere, armas külaline. nii ilmselt hakkaksid paljud jutuvestsjad pihta.
vaatasin täna otepää mk-etappi, samal ajal sõid prantsuse neiud ohtralt hommikust kreemisaia, taustaks kõlas norah jonesi plaat (hosteli playlist). kummaline värk ikka.
panen kirja mõned ootamatu avastused, mis nii väikse ajaga on kuhjunud.
*õllepromill, siin müüakse pmst ainult 0,33 pudeleid ning ka baarides serveeritakse umbes 250ml klaasiga. eile sain sellele vastuse. mõtlesime väikse hostelikambaga (eesti-hispaania-tsehhi-hollandi-argentiina) minna meie esimesele "kursapeole". väljamaalased tundusvad tavaelus üliägedad, aga kui meie oma väikse grupiga jõudsime, selgus, et see pubi oli kohalik tränakeskus (trance-muuusika baar/klubi). kui ukse lahti tegid, plahvtas nagu miskit vastu nägu - träänsmuusika. seega, mõtlesime, et võtame mingi teise leveli. valisime ühe blues-baari, kus oli päris muhe olemine. seega kui olin juba kolmanda õlle lõpetanud terve õhtu peale, tundus miskit mäda. siis uurisin aga pudelit, ja selgus, et kõik õlled olid 8%-10%. sellest loo moraal.
*juudid. algul tundus ikka väga kohatu, aga nüüd hakkad vaikselt ära harjuma. see minu hostel on just selles juutide linnaosas. seega, terve tänav on alati juudilt riietatud juute täis (mustad ürbid ja suured kübarad, meestele 2 lokki ulatumas lõuani jne). mitte, et mul midagi nende vastu oleks, aga harjumatu on näha, tänavapildis miskit sellist. huvitav.
*meesjuuksurid - ma ütlen täiesti ausalt, et pole siiani tänaval kõndides näinud vaateaknast sisse vaadates ühtki naisjuuksurit, kõik on mehed. mida hekki? äkki see viitab sellele, mis filmis "InBrugge" oli, kus üks tegelane ütles: Belgias on 2 asja - hea šokolaad ja palju homosid.

okei, need pole just erilised üllatuspommid, aga tähelepanuväärsemad asjaolud siiani.

park hosteli lähedal, mis hingab juba kevade rütmis

hipiparaad hostelis ehk "suur tuba"

visiit

2011-01-21T20:26:00.002+02:00

kui üldse rääkima hakata, peaks vist tõesti algusest pihta hakkama.
eilne (20.) hommik oli varajane, 5.15 läks juba lennuk riiga ning sealt ümberistumisega edasi brüsselisse. riia-brüsseli lennuk sõitis küll kaua, kuid see-eest oli tegevust ja uudistamist palju.
esiteks, istus mu kõrval neeger (ainuke terve lennuki peale), tundus muhe mees, prantslane arvatavasti.
teiseks, oli esireas endine läti president vaira vike-freiberga, ning tore oli näha stjuardesse lõputult võitlemas, kes saab kõige rohkem pealikule muljet avaldada ja hüvesid pakkuda.
kolmandaks, taevas oli täiskuu ning kohe pärast starti hakkas vaikselt üle pilvepiiri taevas kumama ning pilvemassi vaadates sai katkematult erinevaid kujusid kujutleda.
neljandaks, muusika mängis kõrvus ja lennukis pakutav lugemisvara oli huvitav.
esiteks (vol.2), vabandan ette ja taha, rassist ma ei ole.
maandumine oli küll hull, lennuk vist sai liiga hilja rattad maha ja pidurid kütsid täiega, tundus, et lennuk läheb kohe uperkuuti. tavaliselt ma lennukeid ei karda, aga siis tuli küll väike kõhedus, eriti nähes, et inimesed hoidsid kätega kinni kust said.
brüsseli lennujaamast sõitsin rongiga (jah, belgia on euroopas kõige tihedama rongivõrgustikuga riik, või äkki terves maailmas?) kesklinna poole ja siis vahetasin peatuses ennast antwerpeni rongi peale (ostsin endale Go-Pass piletit, millega saan 50€ eest 10 korda sõita ükstapuhu kuhu belgia raames).
antwerpeni jõudes oli ilm jõudnud soojeneda mitme pügala võrra, võis lausa hõlmad lahti võtta ja palja peaga käia. tõesti, täiesti kevad vist käes, muru on roheline ja mõne üksiku linnugi kuuleb ära.
läksin viisin oma asjad hostelisse (boomeranghostel - päris selline hipivärk, kunagi laena pilte sellest kohast, vajab vast jäädvustamist) ning pärast seda suure ringiga läbi linna kooli (ahjaa, peaks vist selle ka ära seletama, et viibin hetkel antwerpenis 3 nädalat seoses flaamikeele kursusega).
koolis istusime kõrvuti ühe hispaania tüübiga, Daniel (tegelikult, mitte hispaania, vaid bask - ta ise ütleb, et need on 2 täiesti eri varianti). elab bilbaos, teeb head pulli, huvitub vutist, vihkab madridi reali - normaalne mees. selgus isegi, et ta peatub samas hostelis kus mina.
meie tee kooli on kõige pikem vist (umbes 30 min kõndimist), kõik teised väljamaalased (see koosnebki erasmuse tudengitest, kes on tulnud üle maailma Antwerpenisse õppima, v.a. mina ja mõni veel, kuna brüssel see aasta ei korraldanud keelekursust) elavad kooli lähinaabruses.
eile õhtul ostsin endale midagi toidupoolist lähituleviku jaoks - äge, asjad, mis on eestis kallid on siin odavad ja vastupidi. näiteks hurmaa ja mozarella (esimesed asjad, mis avastasin odavatena).
esimene täispikk koolipäev oli põnev, palju erinevaid inimesi koos ühes ruumis teeb alati asja huvitavaks. üpetajaks on dirk, kelle võiks ristida "mullet-maniks". tõeline kuningas mulletikandjate seas. kusjuures, 5/6 noormeestest (minu grupis) armastab jalgpalli ja oleks lähitulevikus valmis mängima, aint ühel poola tüübil on savi sellest.
pean ka teatama, et olen juba oma rämpstoidu-süütuse ka kaotanud (belgias on tüüpiliseks toiduks tänavalt ostetud "fries and burger" - burger hõlmab väga palju, et ei ole ainult selline tavaline, vaid on ka nö. "lihaleibu" jms). täna "vahetunnil" käisin ühe prantsuse Pauliga otsimas head kohta, 5 jõudsime läbi kammida, kuni leidsimegi.
maitses hästi, vähemalt.
nüüd olen hostelis ja hakkan kirja lõpetama.
püüan järgmised korrad ennast rohkem vaos hoida ja pigem rohkem visuaalis ennast väljendada kui verbaalselt. alguse asi.
lisan ühe pildi ka, sellest, kuidas rattaid on roppumoodi tänavatel. peab eesmärgiks endalegi võtma.

head eestit!

239

2011-01-19T15:10:00.002+02:00

siinkohal annan teada, et fotonurga blogi läheb piiramata ajaks üle brüsseli mõttenurgaks, muidugi koos fotodega.
kirjutan, joonistan ja mõtlen - kolm kanget.

antud pilt on veel viimane Eestimaast.

täiuslik kulg

2011-01-16T17:18:00.003+02:00

fakt on see, et oleme loonud maailma eneste sarnaseks. üks raskemaid asju maailmas on lihtsalt vaadata midagi, lihtsalt. ma mõtlen lihtsust kui vahetult vaatamist, ilma mõjutuste või moonutusteta. kui vaatad vabadusega, siis see nähtu on alati uus. tundub ju igati lihtne.

joonealune

2011-01-15T00:25:00.003+02:00

ei ole olemas asju iseenesest. kõik asjad, mida näeme ja tunnetame, läbivad meie selektsiooni. kanname ju endas mudelit, mille abil me asju ja sündmusi selgitame. "kuule, tule ja seleta." meie seletus sõltub aga ootustest, eelhäälestusest. pole ime, miks mustale mehele lund ja juudile sealiha maitset seletada on raske.

2011-01-11T19:35:00.002+02:00

hiiglaslikes lainetes ilmuvad nähtavale vahupallid, luiged. sompus ilm muudab ka peegelduse halliks ja ühtlaseks. tuule ulguv hääl kajab peas .. nagu hambaarsti puur mööda närvi. tormise ilma salapära.

2011-01-09T15:34:00.000+02:00

jaak ja muhk
sõbrad igavesti

2011-01-06T21:24:00.001+02:00

leia pildilt jänes

tõekspidamus

2011-01-04T22:54:00.003+02:00

headus ja kurjus on inimeste välja mõeldud. looduses neid pole. niisamuti puudub universumis üleval ja all mõiste. kogu loodus on üks suur isereguleeruv protsess. kui kaugele inimene võib liikuda?

2011-01-03T01:04:00.001+02:00

jõulud maal - rikka kauni loodusega õnnistatud väikerahvas

2010-12-31T01:23:00.002+02:00

sammust saab hüpe ja udust saab vihm. seoses uue aasta tulekuga jätan lahtised niidid, igaüks saab ise kujutada, mis siin pildi peal on. mõelda, fantaseerida, uneleda, viljatult unistada.

dzjoodz.

lõpmatuseni avastamist

2010-12-19T00:14:00.002+02:00

pole olemas headest "seenekohtadest" suuremat saladust. nad on ju nii tavalised ja igapäevased. ja ometi nii muutuvad. kaduvad. mingis mõttes küll. hobune jääb hobuseks järgmise saja aasta vältel, aga linnad vohavad.

Anatoli

2010-12-15T23:00:00.003+02:00

kord tuleb kätte seis, kus valikud on tehtud, tuleb vaid jätkata.
tundub see ju igati loogilisena, eriti infoajastul, kus valikuvõimalusi on tuhandeid, ainult vali see õige selle suure müra hulgast.
kui aga valikud on tehtud, kus uut elu(rütmi) enam luua ei saa. nii peabki oma valikuid ja elu jätkama. miks me mäletame minevikku, aga mitte tulevikku?

seismise koht

2010-12-12T16:46:00.003+02:00

kohe saabub öö, maagiline tund. ei tea kummale poole hoida. samasugune samm on inimese astumine lapsepõlvest mõtestatud otsusteprotsessideni. kus siis alles algavad küsimused.
miks - see on vist vanim neist.

2010-12-10T16:52:00.000+02:00

kui asi läheb karmiks, siis võitjad peavad niikaua vastu, kuni läheb kergemaks

2010-12-07T23:54:00.002+02:00

oh, kuidas nüüd jõuaks taga nutta seda aega. esimene hommikune kiir, keset metsa alles pimedus, kastest niiske maa, värskusest lõhnatu katteloor. küll need kiired on soojad. tunned.

ega ei nutagi.

2010-11-21T11:18:00.001+02:00

voldemari võitlus allasurutud ihadega

maa ja ilm

2010-11-17T00:04:00.000+02:00

lugu meie oma maast

2010-11-11T19:40:00.001+02:00

viimane mohikaanlane, puu all, nautimas reisi
suvine päev

2010-11-08T21:53:00.002+02:00

Osmussaare, '10

vintis peaga meremees
ühe väikese saare sadamas
lootis leida naist
öösel

2010-10-31T11:56:00.002+02:00

mälestused on teine eluvõimalus .. need ei peagi midagi tõestama

värskus

2010-10-24T21:45:00.002+03:00

kevad 2010

siin pole minevikku, ka tulevik oskab enda eest ise hoolt kanda, kõik juhtub ise nagu võluväel - mina näen siin täiuslikku olevikku.

last man standing

2010-09-29T23:43:00.001+03:00

inimese kõrvad on kurdid

olevik

2010-09-17T00:53:00.002+03:00

tänapäeval on võimatu magama heita kell 10 õhtul. ükski päev ei tule enam teistkordselt tagasi, kuidas võib siis magada? kõik on kordumatu. kunagi tulevikus tuleme jälle tagasi noorusemaale, palju kogenumalt. me oleme kasvanud liiga suurteks, et näha väikesi asju.

kaste

2010-06-22T15:20:00.001+03:00

suvi on ikka peal, täiega. õnneks ei leia enam mahti arvutis käiagi. varased hommikud, väga niisked ja udused. selline ongi elu.

kullapesu

2010-06-11T19:49:00.001+03:00

keegi ütles kunagi, et kalalkäik on nagu drug. mine võta kinni.

karm ilu

2010-06-04T00:06:00.002+03:00

tänapäeva inimene vist arvab, et kui kõik käib hästi kähku ja talvest on korraga saanud suvi, siis on see väga positiivne ja tore nähtus ning on üks kiire elutempo osa. ehk nii ka on, kuid mu mõtted on küll nukralt kõmisevad, kui selle möödunud värske kevade peale mõtted läevad. kui see veidi kauem oleks kestnud, nüüd juba suur suvi peal. pilt on tehtud veel väga toorel kevadel, kui jäämurdjad alles tööd tegid ning neid tervitada sai. aprillikuu teine nädal.

piisav puhkus

2010-06-01T10:36:00.002+03:00

nädalavahetusel käisin põlvamaal. oi, kuidas maitses. see isutekitamise voor on alati kõige parem: lähed kuhugi, et kunagi tagasi minna. a teinekord see kunagi venib ja venib. ma usun, et sinna ikka jõuab tagasi. peab jõudma.

kui mäng saab otsa

2010-05-30T13:40:00.002+03:00

mees teeb tööd, mees teeb tööd. ega midagi erilist tegelikult ei juhtu nende põlevate akende taga. ja mõelge sellele, et ülestikku on laotud sadad elud ja tunded ja .. neis eludes juhtuvad kogu aeg ühed ja samad asjad. aga sinu elus?

no ja siis on see hommikune ilu muidugi

2010-05-24T23:55:00.001+03:00

õhus on niisket mullalõhna ja lindude laulu. kõik see on hommikuvalguses veelgi rohkem võimendatud. kuidagi eriti selge ja jahe oli.

ootuspärane

2010-05-19T22:16:00.002+03:00

varsti saab jälle poti tulele panna ja puu alla magama heita. su-ve-öö.

panen tähele

2010-05-12T23:29:00.003+03:00

küll on tore, kui õhtu on maas ja päike on lõpetanud oma töötundide täitmise ning vastu tuleb keegi, kes ümiseb laulda, omaette. neid inimesi on päris mitu, viimastel päevadel.

janu

2010-05-08T18:53:00.002+03:00

tääksi, 01.05.10

küll see filmi peale pildistamine on ikka väärt asi. igatepidi hää. võtsin nüüd üle paari aasta jälle asja käsile ning esimene sats ootamist oli väga mõnus. mälupiltidena realiseerub kõik, mida pildistad, a piltidena ei pruugi. zenit tegi paar vingerpussi küll, aga oli pilte, mis andis seda atmot edasi küllaga. jään ootama teist satsi.

saladuseloor

2010-05-04T22:42:00.000+03:00

konna koht on põõsa all .. taibukas teine.

metsavöönd

2010-04-29T23:32:00.002+03:00

eestlane on üks põline metsarahvas. nad olid metsas, elasid, nautlesid, kuni ajani, mil esimene metslane jõudis tuulisele maastikule, avas põõsastiku ja nägi merd. kujutan ette, kuidas nad liikusid puult puude taha, mitte suurtes kampades, vaid ihuüksi. stepis pole varjuda, metsas on. stepirahvas võttis metsa maha, ei saanud muidu hakkama. karta tulebki seda, mis on varjatud.

nirvaanasse

2010-04-23T20:06:00.002+03:00

see oli vist eile, kui keset pealinna tundsin selle aasta esimest maasikat, lõhna .. ja see ei olnud muidugi maasikas ega parfümeeritud tädi, vaid mingi seletamatu tunne, mingi läbielatud situatsioon, suvi ehk .. vara veel. lõhnu vist ei saagi seletada, kui saab, siis vaid assotsiatsioonide abil. mõtle vaid, kuidas oli vanasti, kui meie haistmismeel polnud veel nüristunud. tunda seda esimest hommikust kargust või värsket vihmajärgset helgust. tabamatu fluidum.

jahe ja hämar

2010-04-20T00:06:00.002+03:00

vanades piltides tuhnida on tõesti hää. terve inimkond on leiutanud ajasrännakut, see pole küll see, kuid oma kogetut saab küll tagasi, proovige. üks eriti udune varahommik, õhtu oli veel maas.

kahekõne iseendaga

2010-04-17T22:35:00.002+03:00

julgus otsida, ja leida. kui välismaailm on sisemaailma peegeldus, kuidas siis pidada oma, päris oma hirmude, tunnete, mõtetega tõtt. tahaks mõnikord ikka üksi olla, iseendaga tasakaalus. mõtted ja tunded leiad ka nõnda kergemini üles.

Eestimaa on rikas, väga rikas

2010-04-14T17:07:00.003+03:00

Soomaa suurvesi metsa vahel

meie metsad on siin täis kulda, sekka rohelist, pruuni. oleme siin sündinud, kasvanud, elanud. oleme harjunud. Eestimaa kaunis loodus, ürgne elu ja rõõm.
seal istusin vaikides, selg vastu kõverat kanuuseina, ja mõtlesin, et pikema mõtlemiseta peaks lihtsalt minema, loodusesse, inimese algkoju.

on aeg

2010-04-09T15:32:00.001+03:00

esimeste hulgas jaole ehk kuidas noppida mustikaid

kodumaa juured

2010-03-31T18:09:00.002+03:00

plirts .. plärts .. on mingi teistmoodi lõhn sellel mullal siin, midagi ürgset. üks uus elu, huvitav, kas tal on aimu meie hilisest kevadest? ilmselt vana kala, lihtsalt tuju on hingest jälle noor. kevad tuleb.

kauguseigatsus

2010-03-28T00:28:00.001+02:00

Olemine, mitteolemine
üks neist on uni, ja teine ei ole sedagi
(Ristikivi)

vingerpuss

2010-03-21T22:45:00.002+02:00

teie kass võib tõsiselt jahmuda, kui ta jõuab taaskord hiljem koju ja kodus ei ootagi lõhkemiseni vihane peremees.

hoitud saladus

2010-03-14T23:15:00.001+02:00

väljendamatu ja kujutamatu peab jääma varjatuks

kes juhib juhti?

2010-03-09T22:23:00.002+02:00

mistahes autoriteet, eriti mõistmise vallas, on kõige purustavam ja kurjem asi. juhid hävitavad järgijaid ja need omakorda juhte. kui te kedagi ei järgi, siis tunnete end üksildasena. olge siis üksildane. ei maksa karta.

une nägu

2010-03-02T22:58:00.002+02:00

Alam-Pedja 01.01.2010, tund aega enne läbi jää vajumist.

kuidas jäädvustada elu peegeldust, une elu, elu und? aju on müsteerium, veel rohkem on seda uni. oled nagu režissöör, kes teeb igal ööl uue filmi, kunagi see ei kordu, ja kui kordubki, siis sama lugu mängitakse teistmoodi läbi. uhke! hämmastavaid asju leiab unede teel. kohtuda inimestega, kellega muidu ei kohtukski (või kellega enam pole võimalik). milline on tänase une nägu? ootan sind.

sisemine rahutus

2010-02-25T23:23:00.003+02:00

sisemine rahu .. mida me inimesed ju ikka teadlikult või alateadlikult taga ajame. kuid ometi, selline nö. rahutus on justkui edasiviiv jõud. rahu on ju nagu mingi pingetus või tüüne olek. aga siis seisab kõik paigal ning pikapeale ehk muutub igavakski. ja sellepärast töötabki alateadvus hoopis selles suunas, et neid segadusi hinges tekitada .. .. kui midagi on tasakaalust väljas. võib-olla ootab see sisemine mina juba kevadet? võib-olla tõesti.

selg ees

2010-02-18T23:38:00.004+02:00

Raplamaa, juuni 2005

täna nägin kummalist kujundit - mees ronib mäkke, selg ees.
sealt võib paljugit välja lugeda. seda, et inimene (suure tähega) vaatab ainult seda, mis ta loonud on ja kui kaugele jõudnud on (karjäärisredelil, mäe jalamil). seda, et inimene võiks vaadata parem sinna, kuhu ta ei julge. ronida mäkke silmad pärani.

vabatahtlik pagendus

2010-02-14T20:40:00.004+02:00

Soomaa, 2010

seal metsas mitte lähedal. juba mitmendat ööd on hundid liikvel, jooksuaeg. ulgumine kostub kaugele, tuulevaikne ja külm aeg. kui kõht oli täis söödud (otseses mõttes), sai räätsad võetud ning tee läbi kottpimeda sihi võis alata. puisniidu poole, kus üleeelmisel päeval olla hundikari üle läinud ning kus hunti seal ulgu. lootsime tõsiselt vaikselt istudes kuulata seda imepärast loodusimet. aga ei, kurb. samas, teistpidi, kujutlus(võime) pärast seda aina kasvas ning janunes.

kaotamata suund

2010-02-10T22:15:00.003+02:00

kevad 2009

oleks ju loogiline, et ajas vaataks aina edasi, ülespoole, sinna kuhu aeg kulgeb, suubub. a võiks muuta oma vaatenurka, lätete poole, kust kõik lähtub. mitte unustada lätteid, pöörata pilgud allikale. me ei näe mägede taha, me ei näe käänaku lõppu, aga peame teadma suunda.

vanad rajad

2010-02-04T22:40:00.002+02:00

eksimisvõimalus on alati. nii siin kui seal, nii linnas kui metsas. ainult, et metsas kaasneb sellega suur rõõm ja rahulolu.

kui veab

2010-01-30T23:39:00.002+02:00

enamasti on mets mitmesugusteks üritusteks reserveeritud, a kui veab, saate ilma ühtegi krooni kulutamata lennukiga katusele sõita ja end metsakärast tuulutada. taeva keskel asuvas klubirestoranis või selle rõdul võib muidugi ka jakobsoni pildiga pabereid lendu tuulutada...

eile, paavlipäeval

2010-01-26T23:47:00.002+02:00

metsas käies viskab end selili ja tukastab tunnikese. õhk on paks, mitte hommikusest udust ega eha eel kaduvast põllulillede tolmlemisest, vaid lumest. kahjuks võib sellise iluga ära harjuda ja ajapikku muutudki tuimaks, paksunahaliseks, niivõrd et ei märkagi ümbritsevat enam. a kui ikka armastus pähe lööb, siis lööb, pole siin iluga miskit pistmist. armastus karge lume vastu.

5 minutit ja 32 sekundit

2010-01-21T22:46:00.001+02:00

andsin verd,
pärast tundsin end,
nagu kuninga kassina.

jõin mahla, sõin küpsist.

hakkab pihta

2010-01-20T23:36:00.004+02:00

hõissa-hõissa. küll oli kena.
(olen avastanud endas moblaga pildistamise võlu)

silmapiiriga silmitsi

2010-01-17T19:12:00.004+02:00

lääne-saaremaa, märts '08

nagu üks noorsant raadios ütles. praeguse aja julgus. muuta lihtne argine sündmus või mõte ajatuks. näha argisituatsioone igaviku valguses. ma usun, et ei maksa endale väga olulisi asju kohe välja anda. sa annad välja energia ja saad tagasi peegeldusi, mis teisendab ideed. nagu Tõnis Mägi laulab, et „kui aimad, et oled taiband, siis hoia kiivalt saladust, muidu kaotad väe“. silmapiiri saab igatepidi laiendada, eriti tõhusalt aga matkamas ja eri kultuure kaemas, nagu oleme poistega teinud, mööda maad rännanud. tänu piltidele jäävad meelde seigad, mis tol hetkel mälupiltideks ei formuleerunud. vedas.

suvi 2008

2010-01-13T22:48:00.000+02:00

Madis (19), käes fotokaamera, seisab keset viru tänavat. Vaatab inimesi ülalt alla ja haub peas mõtteid. Pool päeva on veel aega, et Sütiste teele pildistatud materjaliga jõuda ja see filmikooli sisseastumiskomisjonile esitada. Plaan A, B ja C on juba maha mängitud, vaja on midagi muud, uut. Lõpuks võtab ta rahmeldades mõned plaanid turistidest, tuvidest ja raplast pärit poisina ka gigantsed kaadrid suurlinna arhitektuurist. Tuleb talle nagu eikusagilt pähe ütlus "tark ei torma". Muidugi, vaja on võtta aega, pausi. See ei ole vaikus. Paus sisaldab alati ootust selle järele, mis on tulemas. Paus pole mõtlemise koht, paus on asjade üle mõtisklemise koht.

hetkeline aeg

2010-01-11T22:30:00.001+02:00

sätin oma spidomeetri korda ja lähen homme jälle

mere äär

2010-01-04T20:57:00.003+02:00

talvel jäässe ja lumme vajunud valge vaikus, suvel märulimeeste meelispaik. ta tuhandepalgeline nägu on mul alateadvuses ka siis, kui käin sisemaaradu. teadmine, et pruugib vaid tahta ja oledki taas tema juures, annab päevale värvi. vesi, mis kees nagu katlas. valge pole siin valge ega hall hall – pildi ilu peitub vaid mere ja tormi võimsuses. hoopis teine nägu on tal kevadel - mina seda näinud veel pole, tundmata kevadise mere kordumatut imalmagusat lõhna.
kui on sitad ajad, siis ikka proovid millegi hea peale mõelda.

ridadevahelised sõnumid

2009-12-18T20:02:00.001+02:00

detsember, '04

inimesel on vist kõige raskem elada olevikus, praeguses hetkes, mis parajasti on. praegune hetk on tihtipeale natuke ebamugav. on küll näiteks talv ja puhkus, aga lund pole. mis siis teha? anduda mälestustele ja unistustele. nostalgia - nostos (tagasipöördumine) ja algos (valu).